| Kui on jõudnud sügise Viis: Sõnad: eestikeelne tekst rahvasuust | |
| 1. | Kui on jõudnud sügise, kolletanud lehed, salatung siis vägisi Tartu kannab mehed. Rinnast tõuseb vägev viis, tuulest õhku kantud, :,: talle vastab põld ja hiis, ta on rõõmuks antud: :,: |
| :,: Gaudeamus igitur, juvenes dum sumus. :,: Post jucundam juventutem, post molestam senectutem. :,: Nos habebit humus! :,: | |
| 2. | Pikk ja väsitav on tee, mis viib Taaralinna. Üle mitme mäe ja vee jõuad viimaks sinna. Nukrus poeb rinnasse, kurbus valdab meeli, :,: ja siis läbi silmavee kuuled kurbi hääli: :,: |
| :,: Vita nostra brevis est, brevi finietur. :,: Venit mors velociter, rapit nos atrociter. :,: Nemini parcetur. :,: | |
| 3. | Aga ees teekäänu peal valendab üks kogu, varsti selgub silmal’ seal väikse neiu nägu. Uuest’ rõõm siis rinnas keeb, nukrus kaob ära – :,: tudeng jälle laulu teeb, nõidund silmasärast: :,: |
| :,: Vivant omnes virgines faciles, formosae! :,: Vivant et mulieres tenerae, amabiles! :,: Bonae laboriosae! :,: | |
| 4. | Juba jõudnud Tartusse, kaugel kodu, isa, kaugel hella emake, siin vaid kära, kisa! Siiski paik on olemas, kus võid rõõmul viibi’, :,: sõpre ringis kõlamas kuuled tut’vat viisi: :,: |
| :,: Pereat tristitia, pereant osores! :,: Pereat diabolus, quivis antiburschius! :,: Atque irrisores! :,: | |
Nota bene! Tekstid on avaldatud akadeemilisel õppe-eesmärgil, õigused kuuluvad teoste autoritele.